Mare Taagepera on paljude jaoks Metsaülikooli sünonüümiks.

Mare sündis 16. mail 1938 Narvas, elas Tartus, põgenes 1944 emaga läände ja elas aastast 1951 USAs. Õppis 1960/61 Helsingis ja abiellus 14. oktoobril 1961 Rein Taageperaga. Sai 1970 PhD kraadi keemias University of Pennsylvania’st. Õpetas alates 1971 University of California Irvine’i harus ja alates 1996 oli külalisprofessor Tartu Ülikoolis.
Mare organiseeris UCI’s teadushariduse programmi (1982-1996), saades mitmeid auhindu ja nõustades osariigi ning Washingtoni tasandil. Algatas avastusõpet Tartus, kus veetis ligi poole aastast alates 1994. Marel oli 23 teaduslikku publikatsiooni keemias, 4 Balti keskkonnaolude kohta 1980ndail ja 10 teadushariduse alal. Oli «invited speaker» Gordon konverentsil 2007.
Mare oli noorest peale tegev eesti pagulasühiskonnas, eriti gaidluses. Pani 1970ndail aluse loenguile sildi all «Metsaülikool Läänerannikul». Eestis oli ta 1990ndail hoorattaks üliõpilaskorporatsioon Filiae Patria maja omandamisel ja konverentside korraldamisel.
Algatas Metsaülikooli mõtte laiendamise pagulastelt kodueesti noortele ja juhatas Metsaülikooli Käärikul selle algusest peale (2005), seda vähehaaval noorele juhtkonnale üle andes. Sai Metsaülikooli ja avastusõppe arendamise eest EV Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Triin Käpp:

“Mare on olnud oma tohutu elujõu ja säraga eeskujuks paljudele Metsaülikooli korraldajatele ja osalejatele. Tema lai silmaring, selged ja mitmetahulised mõttekäigud  ning soov pidevalt juurde õppida on olnud innustuseks ka ise ennast pidevalt täiendada ja mitte jääda loorberitele puhkama. Nüüd peame ise seda indu edasi kandma.

Minu tihedam koostöö Marega algas aastal 2005, mil alustasime järjepidevat Metsaülikoolide korraldamist. Sattusin toimkonda üpris juhuslikult – ühel ööl bridži mängides tehti mulle ettepanek tulla koosolekule, kus arutatakse üht huvitavat suvist tudengitele suunatud üritust. Mõeldud, tehtud. Koosolekud toimusid tol hetkel prorektori ametit pidava Jaak Kangilaski kabinetis Toomel. Kuulasime huviga Mare ja Reinu selgitust, mis on Metsaülikool ja kuidas see Kanadas toimub – tullakse metsas kokku ja arutatakse eesti asja. Kuid miks peaks eesti asja ajama üksnes Kanadas kui seda saab teha nüüd ka koduses Eestis. Taaskord – mõeldud, tehtud. Esimene ühiselt korraldatud MÜ jättis kõigile tegijatele kustumatu mulje – seda eufooriat, mis meid pärast valdas, on võimatu sõnadesse panna. Aitäh Sulle, Mare, sellise imelise võimaluse eest.

Pall oli veerema pandud. Ja nii veereb ta edasi, tõukejõuks Mare südamest tulnud hool ja ind.
Mõned lood, mida Mare ikka armastas Metsaülikooli avamisel rääkida:
“Metsaülikoolist on alguse saanud hulk hulle mõtteid, pikalt peeti aru ka Eesti iseseisvumise küsimustes. Üks mõte oli, et ostame Eesti NSVLi käest ära. Kui kõike ei jõua, siis alustame Saaremaast”
“Metsaülikoolis on käinud kõik Eesti presidendid – kellest teist sirgub järgmine?”

Mare, sa olid erakordne inimene. Me oleme sinult õppinud väga palju ja kindlasti jäi palju ka õppimata – kuid üks asi, mis jääb on see, et peame püüdma olla paremad inimesed – nii tööl kui eraelus.”