Metsaülikool 2023 “Nähtav ja nähtamatu prügi”

16. – 20.08.2023 Käärikul

 

Programm

Seekordne Metsaülikool keskendub prügile. Nagu ikka, käsitleme teemat mitme tahu pealt ja käime läbi eri valdkondade ristumispunkte. Alustame prügi defineerimisest, vaatame selle liike, kas seda on võimalik ohjeldada ning kuidas utiliseerida ülejääk. Üritame sellest rääkida mitte ainult probleemi, vaid ka võimalusena.

Avaloeng (kolmapäev, 16.08.2023)

Arutelu teemal, mis on prügi. Kas eestlane mõtleb prügimõtteid? Miks me prügistame? Kas sellepärast, et meil on alati kiire? Kas asjade asjade omamine on patt ja parem oleks ilma pahnata?

  • Loeng: Jan Kaus

Prügi kui infokandja (neljapäev, 17.08.2023)

Kui prügi peetakse üldjuhul halvaks, siis erinevas kontekstis on tegu hoopis väärtusliku infokandjaga, mis annab meile teadmist toimunu kohta. On see siis arheoloogiline leid või reoveega edasi kandev viirus. Samas võib infoallikas ise osutuda prügi allikaks, kui ta esindab juba ümber lükatud infot (teadusartiklid, uudised).

  • Loeng: Aivar Kriiska (loengu materjalid)
  • Paneel: Kristjan Raba (näituseprojekti „Minema visatud“ kaaskuraator), Marek Strandberg, Toivo Maimets, Aivar Kriiska

Digiprügi (neljapäev, 17.08.2023)

Uuel ajal on uued prügitüübid. Tänapäeval tekib palju digiprügi. Mis see on? Kuidas seda käidelda? Samas on lisanduvad andmed lisavõimalused uuteks väljunditeks, toodeteks. Digitaalne jalajälg on selles mõttes aga “eriline prügi”, sest mis internetti on sattunud, sealt enam ei kustu. Või kustub? Erilise rõhu paneb see isikuandmete käitlemisele, et kaitsta inimese privaatsust. Andmetel tehtava töö jaoks on eriti oluline andmekvaliteet, sest sel on kombeks prügi taastoota.

  • Loeng: Andre Visse (loengu materjalid)
  • Paneel: Marek Miil, Lennart Kitt, Andre Visse

Asjade elu ja lugu (reede, 18.08.2023)

Üheks ületarbimise põhjuseks on liigselt asjade omamine ja juurde soetamine. Aga asjad ei ole tihtipeale lihtsalt asjad. Need on esemed, millel on oma lugu. Ajalooline maja võib olla eemaletõukav või kiindumust tekitav. Riidehilp võib olla oluliseks mälestuseks. Või kas on? Asjad on ajutised ja tegelikult saaksime elada ka asju omamata ja vajadusel rentida. Või on tegelikult võimalik ka kompromiss, kus asi elab sinu juures oma elu ära, misjärel läbib värskenduse ja jätkab oma elu juba mujal.

  • Loeng: Katrin Koov (loengu materjalid)
  • Paneel: Liisi Rannast-Kask, Jaanus Uiga, Mirjam Link, Katrin Koov

Prügi toidulaual (reede, 18.08.2023)

Prügi on ka meie toidulaual. Kui sul on valida mingigi kõhutäie ja kvaliteetse toidu vahel, siis langeb valik esimese kasuks. Kas selle üle peaks piinlikkust tundma? Samas läheb suur osa toidust siiski raisku. Kuidas seda vähendada? Üks võimalus on viimase päeva toidupoed või toidupank. Kuid kuidas suhtuda rämpstoitu või poolfabrikaatidesse? Kas me üldse teame, mis on kvaliteetne toit? Globaalne mõõde ja toiduringlus, mis on tänapäeval ka julgeoleku küsimus?

  • Loeng: Ants-Hannes Viira
  • Paneel: Marge Tava, Riinu Lepa, Ene Viiard, Ants-Hannes Viira

Ületarbimine (laupäev, 19.08.2023)

Suurenev rahvastik paneb täiendava surve maa ressurssidele. Me pürgime üha kõrgemale ja tahame mugavamat elu. Aga kas see on vältimatu? Või kuidas saaks läbimõeldud tegevusega tarbimist vähendada? Kuidas saada välja ringist, et võidab see, kel on rohkem asju

  • Loeng: Jaanus Terasmaa
  • Paneel: Jonna Pechter, Madle Lippus, Grete Arro, Jaanus Terasmaa

Vaimne prügi (laupäev, 19.08.2023)

Prügi ei ole vaid materiaalne, vaid ka vaimne. Halvad mõtted, inimsuhted, läbipõlemine, vaimne vägivald, halvad harjumused, rämpssuhted, küberkius. Kuid vaimne prügi võib ka füüsilisse maailma üle kanduda.

Prügiringlus (pühapäev, 20.08.2023)

Kui püüdlustest hoolimata prügi tekib, siis kuidas seda käidelda? Kuidas mõjub see keskkonnale? Äkki on prügist ka mingi kasu (prügiringlus, kütte tooraine)?

  • Loeng: Peeter Eek
  • Paneel: Keit Nestor, Karin Hellat, Mait Kriipsalu, Peeter Eek

Kava on esialgne ja võib mõnel määral muutuda.

 

Muud tegevused

Lisaks loengutele ja paneelidele on Metsaülikooli kavas veel hommikused mõttekojad, avatud ruum ning traditsiooniline Metsaball. Loomulikult on võimalus võtta viimast ka sealsest loodustest ja sportimisvõimalustest. Täpsemat infot saad lugeda siit.

 

Registreerimine

Metsaülikoolis osalemiseks on tarvis täita registreerimisvorm.

Osalustasu

Metsaülikooli osavõtutasu on 250 eurot, mis katab majutuse ja toitlustuse. Osavõtutasu palume 10. augustiks tasuda meie a/a- le EE932200221029721408 (Swedbank), saaja nimi Sihtasutus MÜ. Hiljem tasudes on osavõtutasu 10% kallim.

Samuti on võimalik kandideerida stipendiumile.

 

Hoia ka silm peal meie Facebooki lehel.